Реферат: Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Tallinna Polütehnikum

ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS

Koostaja: Andrei Kübar

PA-96

Tallinn, 1998

SISUKORD:

Lühikokkuvõte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine üldse

2.1.1. Üleüldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine

2.4. Märksõnade teadmine

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LÜHIKOKKUVÕTE

Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust

uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke

kasutanud kunagi oma elus arvutit.

•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest

on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem.

Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5%

15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamal

päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada

järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal

järjel olevad inimesed.

•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele

järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti

kasutamiskohana sõprade ja tuttavate kodu. Märkimist

väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja

maa-elanike hulgas.

•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit

kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi

võrra.

•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on

seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise

või keegi pereliikmetest osta arvutit.

•Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on

tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad

arvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku

on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus

interneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti

interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia

vastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste

pärusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat.

Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.

•E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud

või saatnud e-maili 5% elanikest.

•Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini

sõna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist

vastajatest.

•Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja

hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis

kõige suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus

ideega). 73% vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb

tänu oma hinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62%

oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel"

(ei olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha

tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli

nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra

provotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saab

kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% ei

olnud nõus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media

Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja interneti

kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti.

Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul

olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud

märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses

kui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate

seisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuid

uhkusega võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka kogu

ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma

'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe" projekt on

mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima

hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame

või õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub

otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid

'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda

läbilõige veebruaris 1997 Eesti ühiskonnas eksisteerinud

olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning võimalike

hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti

projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat

kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks

paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka

Interneti koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu

tulemuste omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud

uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja

tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja küsitlus

Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)

kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse

saanud AS EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti

Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi

koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte

on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga

1. jaanuar 1996 1108167.

Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati

996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja

asulatüübi lõikeid.

Andmetöötlus

Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada

valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega, arvestades

koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabeltöötlus: Karin Laur

Graafilised tööd: Garry Ingel

Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine üldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem hiigelsuured

nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste spetsialistide

pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks

tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk

on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe

koju ning võrdustada arvuti telefoni, raadio või teleriga.

2.1.1. Üleüldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus

personaalarvutit, kompuutrit.

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm

neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda

teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud

arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).

Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored

(15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored

eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem

50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva

tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise

endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.

Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.

Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla

keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes

kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek

pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja

1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).

Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi

arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda

alljärgnevalt:

· 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse

kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui

6 kuud tagasi

· 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse

kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem

kui kuu aega tagasi

· 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse

kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem

kui nädala aega tagasi

· 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse

kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul

Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud

päevade arvule:

· 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas

· 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas

· 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas

· 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas

· 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti

kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest

sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel

või enamal päeval nädalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad

arvutit 1-4 päeval nädalas;

Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit

vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%

kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale

tööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni.

Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate

hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti

sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega.

Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti

keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende

vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam

naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti

viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab

keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest

inimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspäeval

kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega

kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni

päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala jooksul

polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108

minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab,

kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit

päeva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on

enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

· 54% kasutanud arvutit oma töökohal,

· 24% koolis,

· 20% kodus,

· 22% sõprade ja tuttavate kodus,

· 6% teiste pereliikmete töö juures,

· 12% sõprade, tuttavate töö juures,

· 1% mujal.

· 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on

viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm

või enam.

Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti

kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade

tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala

jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe

kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.

Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel

peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele

järgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks

sõprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning

ülejäänutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu

kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma töökohta, 18%

kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes

töötavad (va reatöötajad), 30-39aastastele,

kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt

õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga peredest ning

maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal

positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase

arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on

küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%

inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise

12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes

võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani

kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti

kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat

inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise

12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16%

suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile

võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid

olid arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid

toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult

minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist,

kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud

ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga.

Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus

erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus

on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega

nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.

Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda

arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10%

joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on

lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).

Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47%

selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste

osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et

sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine

paljudel töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi

teine on seal juba ees ja teeb midagi.

2.2.2. Arvuti kodus

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik

kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab

3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat

arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,

kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus

ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit

USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti

üks kõrgemaid näitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav

arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil

hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle

kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%).

Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel,

sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei

kasuta arvutit üldse.

Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib

keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus

tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda

teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem

pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000

kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul

arvutit muretseda 13%.

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud

tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on

kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud

raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi.

18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.

Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,

arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase

nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga

teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude

mängimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks

peamiseks tegevuseks internetis kodulehekülgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide

kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine

ja töö raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist

15-74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on

Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib

mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti

kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv

100000ni 1996 aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia

linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli

võimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest

inimestest oli märtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud

uuringu andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud

internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.

Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist

interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala

jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on

kodus arvuti, millel on interneti ühendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo

lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi

62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks

protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud,

siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka

teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW

Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste

osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti

kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate

inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89%

15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35

aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad

29 aastat.

Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes

on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on

tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).

21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis

kodulehekülgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses

seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eesti

elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.

Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti

kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu.

Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku

info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli

isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll

poolt korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA interneti

kasutajatest informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega.

Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate

põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga

seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase

teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja

kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond

ka Eestis olemas.

Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas

väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega.

Samas on väga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka

interneti kasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks

olema vähemalt 200-300 vastajat.

2.3.3. E-maili kasutamine

E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti

elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui

aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis

praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili

teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et

2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15%

elanikkonnast.

Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende

e-maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili

aadress, 43% kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne

teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili

kasutajatest ei osanud selle kohta midagi öelda.

2.4. Märksõnade teadmine

Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia

tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue

meedia"-alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati

vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti

inimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne

tänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandes

analüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail)

ja projekt "Tiigrihüpe".

Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist

vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle

poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega

inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna

ainult 27%.

Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post

(e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja

keerulist ingliskeelset sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu

"elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rühmad, mis

"Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe"

projekt on küllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50%

eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud

kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad "Tiigrihüpet" küllaltki

sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihüppe"

projektist teadjaid 56%.

Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud

Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel

ajal teadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem

olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies

kuulnud sõnast "Internet".

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning

mõistmaks hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja

interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis

käsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning

vastajal paluti hinnata, kas ta on selle väitega täiesti nõus,

üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole

üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud

vastuseid lähemalt.

Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev

hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud

küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli

sõnastatud: "Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel

inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti

kasutamisel".

Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees

nõustus 28% kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54%

kõigist vastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega

arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad

seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).

62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit

hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate

hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte

kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu

arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud,

kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõus

väitega).

Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige

enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei

ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste

arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud

ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku

väitega, millest esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine

peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti

laiem kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile".

Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise

arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega

nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole

nõus 15% vastanuist.

õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on

ohuks eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga

eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise

keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust

mõju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise

väite puhul seisukohta võtta.

Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil

"Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni

avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud,

kultuurimajad) peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks

võimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma

töö kohta info avaldama ka interneti kaudu nõustus 56%

vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja

vastaseid ainult 6%.

Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16%

toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite

töö avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega,

kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on

olemas arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate

inimeste pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on

enamikes kodudes arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud

sellega. Mõni väide hiljem nõustus 73% inimestest, et arvuti

jääb rikkamate inimeste pärusmaaks. Sellele väitele oli

vastu ainult 20% vastajatest..

Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat

vastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb

järgmises uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid

küsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu

pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,

kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internet

võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle"

ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma

demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nõus esimese väitega ning 29%

on selle vastu, mis näitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel

täiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus

selle väitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle

poolte (53%) nõustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma

demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.

Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist

välistava kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et

võimu haaramine ei ole võimalik ning arvutid muudavad maailma

demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem (18%) on ka inimeste

hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtes seisukohta

võtta.

Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale

infoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minu

arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte

saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega

nõus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on

konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nõus.

62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha

tööasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega.

Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%,

kes sellega mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida

vähem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab,

et arvuti on selleks, et teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit

kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nõustub väitega 67% ja selle

vastu on 20%.